{"id":96,"date":"2006-07-18T21:16:16","date_gmt":"2006-07-18T19:16:16","guid":{"rendered":"http:\/\/psikologjia.com\/?p=96"},"modified":"2006-07-18T21:16:16","modified_gmt":"2006-07-18T19:16:16","slug":"arti-lehteson-simptomat-e-alcajmerit-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/s4-aktualitet\/c8-news\/arti-lehteson-simptomat-e-alcajmerit-2\/","title":{"rendered":"Arti leht\u00ebson simptomat e alcajmerit"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\">Nd&euml;rsa p&euml;r s&euml;mundjen e alcajmerit nuk ekziston ndonje kur&euml;, disa shkenc&euml;tar&euml; kan&euml; zbuluar nj&euml; m&euml;nyr&euml; t&euml; re jo t&euml; zakon&euml;shme p&euml;r t&euml; leht&euml;suar simptomat e r&euml;nda t&euml; k&euml;saj s&euml;mundjeje.<\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Irena Brenton vuan nga alcajmeri. Megjithat&euml; ajo qesh, duke komentuar rreth k&euml;saj pikture t&euml; quajtur &ldquo;Dhoma e ngr&euml;nies s&euml; m&euml;ngjesit&rdquo;.<\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n<p>&ldquo;Me siguri, artisti e ka pikturuar menj&euml;her&euml; pasi ka ngr&euml;n&euml; m&euml;ngjes&rdquo;, thot&euml; Irena.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Zakonisht, pacient&euml;t me alcajmer dallohen nga ajo q&euml; mjek&euml;t e quajn&euml; 4 A-t&euml;: Ankthi, Agresiviteti, Apatia dhe Axhitimi ose n&euml; shqip,&nbsp;shqet&euml;simi i jasht&euml;zakonsh&euml;m.<\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">&ldquo;Babai im ka q&euml;n&euml; shkrimtar e redaktor&rdquo;, thot&euml; Sheila Barns, e cila ka humbur kujtes&euml;n afatshkurt&euml;r p&euml;r shkak t&euml; alcajmerit. Ajo bisedon rreth t&euml; kaluar&euml;s nd&euml;rsa ndalon duke par&euml; nj&euml; kryevep&euml;r franceze dhe shlodhet p&euml;rpara&nbsp;piktures &ldquo;Roma duke fjetur&rdquo; t&euml; Rusoit.&nbsp; Ajo thot&euml; se kjo piktur&euml; krijon paqe e besim t&euml; nd&euml;rsjell&euml; midis kafsh&euml;s dhe njeriut.&nbsp; <\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Kat&euml;r A-t&euml; sikur fashiten p&euml;rmball&euml; artit, dhe pacient&euml;t gjejn&euml; qet&euml;si, thon&euml; mjek&euml;t. Kujtesa emocionale gjall&euml;rohet dhe kthehet tek k&euml;ta pacient&euml; duke i b&euml;r&euml; ata t&euml; lidhen me ngjarjet e njer&euml;zit q&euml; kan&euml; njohur n&euml; t&euml; kaluar&euml;n.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\"><em>&quot;Pas vizitave t&euml; tilla n&euml; muze pacent&euml;t me alcajmer ndjejn&euml; m&euml; pak apati e ankth&quot;,<\/em> thon&euml; pjestar&euml; t&euml; familjeve dhe ata q&euml; kujdesen p&euml;r k&euml;ta t&euml; s&euml;mur&euml;.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Bashk&euml;shorti i Iren&euml;s, Majron Brenton pohon se Irena filloi t&euml; flas&euml; pas shum&euml; koh&euml;sh dhe thot&euml; se do t&euml; filloj&euml; t&euml; merret me fotografi. Dikur ajo ka q&euml;n&euml; fotografe. <\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Shtrohet pyetja; P&euml;rse pikturat kan&euml; k&euml;t&euml; efekt?. Shkenc&euml;tar&euml;t thon&euml; se kan&euml; zbuluar se shum&euml; prej kujtimeve ruhen n&euml; tru si imazhe dhe nuk shkat&euml;rrohen nga alcajmeri.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">Shkenc&euml;tari Xhon Zeisel thot&euml; se alcajmeri nuk shkat&euml;rron kujtes&euml;n, por kjo s&euml;mundje d&euml;mton at&euml; pjes&euml; t&euml; trurit q&euml; i lejon njer&euml;zit t&euml; t&euml;rheqin kujtimet. Pra n&euml;se mund t&euml; thuhet se kujtimet mbyllen n&euml; nj&euml; kuti, p&euml;r t&euml; prekurit nga alcajmeri mund t&euml; thuhet se ata ka humbur &ccedil;el&euml;sin e k&euml;saj kutie. Dhe shkenc&euml;tar&euml;t thon&euml; se arti mund t&euml; sh&euml;rbej&euml; si &ccedil;el&euml;si p&euml;r hapjen e saj. Megjithat&euml;, shkenc&euml;tar&euml;t theksojn&euml; se k&euml;to piktura nuk jan&euml; kur&euml; p&euml;r alcajmerin, por nj&euml; trajtim p&euml;r leht&euml;simin e simptomave.<\/p>\n<p align=\"justify\">&nbsp;<\/p>\n<p align=\"justify\">____________________ <\/p>\n<p align=\"justify\"><em>marr&euml; nga voice of america<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Nd&euml;rsa p&euml;r s&euml;mundjen e alcajmerit nuk ekziston ndonje kur&euml;, disa shkenc&euml;tar&euml; kan&euml; zbuluar nj&euml; m&euml;nyr&euml; t&euml; re jo t&euml; zakon&euml;shme p&euml;r t&euml; leht&euml;suar simptomat e r&euml;nda t&euml; k&euml;saj s&euml;mundjeje.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[152],"tags":[],"class_list":["post-96","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-c8-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96"}],"collection":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/96\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=96"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=96"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}