{"id":46,"date":"2006-04-26T09:16:46","date_gmt":"2006-04-26T07:16:46","guid":{"rendered":"http:\/\/psikologjia.com\/?p=46"},"modified":"2006-04-26T09:16:46","modified_gmt":"2006-04-26T07:16:46","slug":"shpresa-per-trajtimin-e-depresionit-dhe-epilepsise-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/s4-aktualitet\/c8-news\/shpresa-per-trajtimin-e-depresionit-dhe-epilepsise-2\/","title":{"rendered":"Shpresa p\u00ebr trajtimin e depresionit dhe epilepsis\u00eb"},"content":{"rendered":"<p><span class=\"article_14\">P&euml;r mjek&euml;sin&euml; ka qen&euml; i njohur fakti se njer&euml;zit q&euml; vuajn&euml; nga &ccedil;rregullime epileptike n&euml; tru ndjejn&euml; edhe simtoma t&euml; tjera.<\/span><br \/><!--more--><\/p>\n<p align=\"justify\">Ata jan&euml; m&euml; t&euml; ndjesh&euml;m edhe ndaj depresionit sesa t&euml; tjer&euml;t. Nga ana tjet&euml;r gjithmon&euml; e m&euml; shum&euml; prova tregojn&euml; se edhe e kund&euml;rta &euml;sht&euml; e v&euml;rtet&euml;. Njer&euml;zit q&euml; kan&euml; nj&euml; histori depresioni e kan&euml; m&euml; t&euml; leht&euml; t&euml; zhvillojn&euml; s&euml;mundje epileptike. Korrespondenti i Z&euml;rit t&euml; Amerik&euml;s David McAlary njofton se pritet q&euml; zbulimet t&euml; sjellin metoda m&euml; t&euml; mira p&euml;r t&euml; trajtuar t&euml; dyja s&euml;mundjet.<\/p>\n<p align=\"justify\"><span class=\"article_14\">Organizata Bot&euml;rore e Sh&euml;ndetsis&euml; p&euml;rllogarit se rreth 50 milion&euml; njer&euml;z n&euml; bot&euml; vuajn&euml; nga epilepsia, e cila praktikisht &euml;sht&euml; mbingarkes&euml; e nj&euml; aktiviteti elektrik q&euml; zhvillohet periodikisht n&euml; tru dhe shkakton humbje ndjenjash dhe l&euml;vizje t&euml; pakontrolluara. Studimet tregojn&euml; se numri i atyre q&euml; vuajn&euml; nga epilepsia n&euml; vendet n&euml; zhvillim &euml;sht&euml; dy her&euml; m&euml; i madh duke u krahasuar me vendet e industrializuara. <\/span><\/p>\n<p align=\"justify\"><span class=\"article_14\">Lidhja e epilepsis&euml; me depresionin &euml;sht&euml; v&euml;n&euml; re shekuj m&euml; par&euml;. Hipokrati, fizikan i Greqis&euml; s&euml; lasht&euml;, 1700 vjet m&euml; par&euml;, kishte v&euml;n&euml; re se epileptik&euml;t shnd&euml;rohen n&euml; melankolik&euml;. Me t&euml; v&euml;rtet&euml; epileptik&euml;t vuajn&euml; nga depresioni jo vet&euml;m m&euml; shum&euml; sesa njer&euml;zit e sh&euml;ndosh&euml;, por edhe sesa njer&euml;zit me s&euml;mundje kronike si p&euml;r shembull diabeti. Si rezultat shkenc&euml;tar&euml;t e kan&euml; konsideruar depresionin si nj&euml; komplikim t&euml; epilepsis&euml;. <\/span><\/p>\n<p align=\"justify\"><span class=\"article_14\">Neurologu Andres Kaner i qendr&euml;s mjek&euml;sore t&euml; Sh&euml;n Luk&euml;s n&euml; Nju Jork thot&euml; se lidhja midis dy s&euml;mundjeve zhvillohet edhe n&euml; drejtim t&euml; kund&euml;rt. <\/span><\/p>\n<p><span class=\"article_14\"><em>&ldquo;T&euml; dh&euml;na nga studime t&euml; b&euml;ra n&euml; Suedi dhe n&euml; Universitetin&nbsp; Kolumbia n&euml; Shtetet e Bashkuara, tregojn&euml; se n&euml; fakt njer&euml;zit me depresion, duke u krahasuar me ata normal&euml;, jan&euml; 3 deri n&euml; 7 her&euml; m&euml; shum&euml; n&euml; rrezik p&euml;r t&euml; kaluar n&euml; epilepsi.&rdquo;<\/em> <br \/>&nbsp;<br \/>N&euml; nj&euml; konvent&euml; t&euml; Shoqat&euml;s Amerikane p&euml;r Zhvillimin e Shkenc&euml;s, t&euml; zhvilluar n&euml; Uashington koh&euml;t e fundit, Z. Kaner shpjegoi.<br \/>&nbsp;&nbsp;&nbsp;<br \/><em>&ldquo;Kjo lidhje e dyfisht&euml; midis depresionit dhe epilepsis&euml; ndoshta shpjegohet me faktin se tek t&euml; dy s&euml;mundjet mund t&euml; veprojn&euml; mekaniz&euml;ma biologjik&euml; t&euml; p&euml;rbashk&euml;t.&rdquo; <br \/><\/em>&nbsp;<br \/>K&euml;ta mekaniz&euml;ma p&euml;rfshijn&euml; &ccedil;rregullime n&euml; strukturat e trurit t&euml; quajtura vrigulli ballor dhe t&euml;mblor, t&euml; cilat sipas skanografive t&euml; b&euml;ra n&euml; Shtetet e Bashkuara, Kanada dhe n&euml; Evrop&euml; kan&euml; tendenc&euml; t&euml; mblidhen nga epilepsia dhe depresioni.&rdquo;<br \/>&nbsp;&nbsp;&nbsp;<br \/><em>&ldquo;K&euml;shtu q&euml; nuk &euml;sht&euml; depresioni q&euml; shkakton epilepsin&euml; apo anasjelltas, por k&euml;to dy s&euml;mundje kan&euml; t&euml; nj&euml;jtat &ccedil;rregullime, prandaj n&euml; pranin&euml; e nj&euml;r&euml;s krijohen kushtet p&euml;r t&rsquo;u zhvilluar tjetra.&rdquo;<\/em><\/span><\/p>\n<p align=\"justify\"><span class=\"article_14\">Ky k&euml;ndv&euml;shtrim i ri i lidhjes midis depresionit dhe epilepsis&euml;, nxit p&euml;rpjekjet p&euml;r gjetjen e ila&ccedil;eve t&euml; p&euml;rbashk&euml;ta n&euml; p&euml;rmir&euml;simin e kur&euml;s s&euml; dy s&euml;mundjeve. Filip Xhob, farmakologjist nga Universiteti i Illinoit thot&euml;:<br \/>&nbsp;&nbsp;&nbsp;<br \/><em>&ldquo;Ne kemi zbuluar nj&euml; fenomen i cili ka hapur nj&euml; fush&euml; krejt t&euml; re terapeutike. Me t&euml; dh&euml;nat e reja ne kemi mund&euml;sin&euml; t&euml; krijojm&euml; trajtime mjek&euml;sore m&euml; efektive t&euml; cilat mund t&euml; p&euml;rdoren tek moshat e reja duke u dh&euml;n&euml; k&euml;shtu mund&euml;sin&euml; njer&euml;zve t&euml; mos ndjejn&euml; m&euml; kurr&euml; simtomat e depresionit dhe epilepsis&euml;.&rdquo;<\/em><\/span><\/p>\n<p align=\"justify\"><span class=\"article_14\">Nga studimet e b&euml;ra theksohet se depresioni k&euml;rkon nj&euml; kur&euml; agresive sepse pacient&euml;t me k&euml;t&euml; lloj s&euml;mundje jan&euml; tre her&euml; m&euml; shum&euml; n&euml; rrezik ndaj paraliz&euml;s, diabetit, krizave t&euml; zem&euml;s dhe Parkinsonit.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span class=\"article_14\">_______________<\/span><\/p>\n<p><span class=\"article_14\"><em>marr&euml; nga voice of america<\/em><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P&euml;r mjek&euml;sin&euml; ka qen&euml; i njohur fakti se njer&euml;zit q&euml; vuajn&euml; nga &ccedil;rregullime epileptike n&euml; tru ndjejn&euml; edhe simtoma t&euml; tjera.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[152],"tags":[],"class_list":["post-46","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-c8-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46"}],"collection":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/46\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=46"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}