{"id":25,"date":"2006-04-26T09:23:00","date_gmt":"2006-04-26T07:23:00","guid":{"rendered":"http:\/\/psikologjia.com\/?p=25"},"modified":"2006-04-26T09:23:00","modified_gmt":"2006-04-26T07:23:00","slug":"nje-gjen-kunder-efekteve-te-alkoholit-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/s4-aktualitet\/c8-news\/nje-gjen-kunder-efekteve-te-alkoholit-2\/","title":{"rendered":"Nje gjen kund\u00ebr efekteve t\u00eb alkoholit"},"content":{"rendered":"<p align=\"justify\">Koh&euml;t e fundit, shkenc&euml;tar&euml;t kan&euml; ve&ccedil;uar nj&euml; gjen tek minjt&euml;, i cili mund t&euml; kontrolloj&euml; reagimin e njer&euml;zve kur ata ndalojn&euml; pirjen e alkoholit. Shkenc&euml;tar&euml;t shpresojn&euml; se k&euml;to studime mund t&rsquo;i b&euml;jn&euml; ata t&euml; njihen m&euml; mir&euml; me efektet e alkoholit tek njer&euml;zit. <\/p>\n<p><!--more--><\/p>\n<p align=\"justify\">Nj&euml; mbr&euml;mje n&euml; qytet, duke pir&euml; me miqt&euml; mund t&euml; jet&euml; di&ccedil;ka e bukur, por shkenc&euml;tar&euml;t kan&euml; zbuluar se konsumimi i vazhduesh&euml;m, apo n&euml; sasi t&euml; m&euml;dhe i pijeve b&euml;n q&euml; truri t&rsquo;u p&euml;rshtatet efekteve t&euml; alkoholit, apo etanolit. Ky proces ndodh n&euml; qelizat e trurit t&euml; njer&euml;zve q&euml; e pijn&euml; rregullisht alkoholin, pijanec&euml;ve kronik&euml;, duke krijuar nj&euml; num&euml;r m&euml; t&euml; madh molekulash, q&euml; quhen receptor&euml;. K&euml;ta receptor&euml; mund t&euml; marrin sinjale nga qeliza t&euml; tjera. Kjo e v&euml;shtir&euml;son gjendjen p&euml;r at&euml; q&euml; vendos ta ler&euml; alkoholin, duke e detyruar trupin e tij t&euml; t&euml;rhiqet, apo rezervohet. Ja si e shpjegon k&euml;t&euml; proces Sid Strickland, studjues n&euml; Universitetin Rockfeller t&euml; New Yorkut: &ldquo;N&euml; se nd&euml;rpritet menj&euml;her&euml; etanoli, veprimi i tij n&euml; organizmin e njeriut nuk largohet menj&euml;her&euml;, por vazhdojn&euml; t&euml; mbeten receptor&euml;t dhe nj&euml; ndjeshm&euml;ri e lart&euml;, e cila &ccedil;on n&euml; nj&euml; gjendje t&euml; acaruar t&euml; njeriut q&euml; &euml;sht&euml; m&euml;suar t&euml; pij&euml; alkohol.&rdquo; Shkenc&euml;tar&euml;t n&euml; Universitetin Rockfeller kan&euml; studjuar efektet e alkoholit dhe mendojn&euml; se kan&euml; gjetur nj&euml; gjen q&euml; mund t&euml; kontrolloj&euml; procesin e p&euml;rshtatjes s&euml; organizmit. Gjat&euml; konsumimit t&euml; alkoholit, gjeni i quajtur TPA, ndihmon n&euml; krijimin e nj&euml; enzime, e cila krijon receptor&euml; shtes&euml;. Shkenc&euml;tar&euml;t thon&euml; se p&euml;rdorimi i ila&ccedil;it t&euml; quajtur Ifenprodil mund ta bllokoj&euml; gjenin TPA. Deri tani, shkenc&euml;tar&euml;t kan&euml; mundur t&rsquo;i pak&euml;sojn&euml; simptomat e t&euml;rheqjes tek minjt&euml;. Sid Strickland shpjegon se kjo mund t&rsquo;i ndihmoj&euml; njer&euml;zit. &ldquo;Ideja do t&euml; ishte se n&euml; se nj&euml; person ka abuzuar vazhdimisht me alkololin, q&euml; p&euml;rmban etanol, dhe n&euml; nj&euml; moment ai k&euml;rkon ta nd&euml;rpres&euml; t&euml; pir&euml;t, ila&ccedil;i i ri mund ta frenoj&euml; prodhimin e k&euml;saj enzime dhe kjo do t&euml; pak&euml;sonte efektet e t&euml;rheqjes s&euml; menj&euml;hershme.&rdquo; Megjith&euml;se do t&euml; duhen vite p&euml;r p&euml;rdorimin e ila&ccedil;it Ifenprodil tek njer&euml;zit, ky p&euml;rb&euml;n nj&euml; hap t&euml; ri p&euml;r njohjen me efektet e alkoholit tek truri i njeriut.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>____________<\/p>\n<p><em>marr&euml; nga voice of america<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Koh&euml;t e fundit, shkenc&euml;tar&euml;t kan&euml; ve&ccedil;uar nj&euml; gjen tek minjt&euml;, i cili mund t&euml; kontrolloj&euml; reagimin e njer&euml;zve kur ata ndalojn&euml; pirjen e alkoholit. Shkenc&euml;tar&euml;t shpresojn&euml; se k&euml;to studime mund t&rsquo;i b&euml;jn&euml; ata t&euml; njihen m&euml; mir&euml; me efektet e alkoholit tek njer&euml;zit.<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[152],"tags":[],"class_list":["post-25","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-c8-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25"}],"collection":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/psikologjia.com\/wordpress2\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}